Autoridade Munisipio Lautém selebra Loron Historiku Adezaun Timor leste ba Asean ba Nasaun dala 11

Prezidente Autoridade Munisípiu Lautém,. 𝗠é𝗹𝗶𝗼 𝗱𝗲 𝗝𝗲𝘀𝘂𝘀 (Photo/media )

 

LOSPALOS RCL VP 27-10-2025=Autoridade Munisípiu Lautém hamutuk ho Povu Munisípiu Lautém, hodi selebra loron históriku Adezaun Timor-Leste husi Asosiasaun Nasaun sira Sudeste Aziátiku nian (ASEAN), ba nasaun dala 11, ho tema “𝙄𝙣𝙠𝙡𝙪𝙯𝙞𝙫𝙞𝙙𝙖𝙙𝙚 𝙣𝙤 𝙎𝙪𝙨𝙩𝙚𝙣𝙩𝙖𝙗𝙞𝙡𝙞𝙙𝙖𝙙𝙚”, iha resintu Autoridade Munisípiu Lautém.

Prezidente Autoridade Munisípiu Lautém,. 𝗠é𝗹𝗶𝗼 𝗱𝗲 𝗝𝗲𝘀𝘂𝘀  hateten, marka históriku foun ida ne’ebé momentu Povu Timor-Leste durante tinan barak hein esperansa, pasiensia no determinasaun, no oras ne’e  dau-daun Prezidente Republika (PR), no Primeiru Ministru (PM) no delegasaun iha Kuala Lumpur atu marka loron ne’ebé Timor-Leste ofisialmente sai membru Association Of Southeast Asian Nation (ASEAN), ohin Timor-Leste ba dala 11 iha familia ASEAN nia.

‘’ ohin ita marka históriku foun ida ne’ebé momentu Povu Timor-Leste durante tinan barak hein esperansa, pasiensia no determinasaun, no oras ne’e  dau-daun Prezidente Republika (PR), no Primeiru Ministru (PM) no delegasaun iha Kuala Lumpur atu marka loron ne’ebé Timor-Leste ofisialmente sai membru Association Of Southeast Asian Nation (ASEAN), ohin Timor-Leste ba dala 11 iha familia ASEAN nia.tamba rezultadu sira husi esforsu  no koletivu husi lideransa no Povu Timor-Leste tomak, hahu husi tempu rezisténsia liu ba no tempu rekonstrusaun nasaun  to’o agora ,ita la haluhan ita nia objetivu ida atu fó Timor-Leste sai fatin diak ba komunidade  rejionál ne’ebé mak naturalmente ita hola parte,Nu’udar membru plenu ida pilar tolu husi komunidade ASEAN mak sai matadalan ba ita nia dezenvolvimentu nasionál hanesan, Komunidade, Polítiku no Seguransa ASEAN, ida ne’e maka halo ita atu hametin Paz no estabilidade, segundu Komunidade Ekonomia ASEAN ida ne’ebé maka ita odamatan ba prosperidade sai parte husi Merkadu dinámiku ida no fo ema liu miliaun 60 no treseiru Komunidade Sosiu Kultural ASEAN, ida ne’ebé maka fuan ba ASEAN pilar ida ne’e hanesan promesa ida atu investe iha ita nia rikusoin bot liu hotu mak Povu.no ASEAN la’os deit Organizasaun Polítika no Ekonomia, maibe ASEAN mak Komunidade ida ne’ebé maka fó valor solidariedade, estabilidade, dezenvolvimentu no komparasaun iha ASEAN kada membru apriende ba malu hodi apoiu ba malu no servisu hamutuk atu hasa’e moris diak ba sira nia povu.hateten Prezidente Autoridade Munisípiu Lautém,. Melio de jesus 26/10/2025

Melio mos hateten tan,iha Adesaun ofisial ida ne’e, halo ita nia nasaun sente orgullu, maibe fó ita nia lideransa no Povu iha obrigasaun foun, atu kontinua prepara Timor-Leste hodi kontribui sustentavel ba paz estabilidade no Dezenvolvimentu sustentavel iha rejiaun ida ne’e.

‘’ iha Adesaun ofisial ida ne’e, halo ita nia nasaun sente orgullu, maibe fó ita nia lideransa no Povu iha obrigasaun foun, atu kontinua prepara Timor-Leste hodi kontribui la’os de’it hanesan membru foun, maibe hanesan membru atu fó kontribuisaun sustentavel ba paz estabilidade no dezenvolvimentu sustentavel iha rejiaun ida ne’e. Tanba susesu ba jornada ASEAN la depende ba ema seluk, maibe depende ba ita nia unidade, servisu makas no ita nia rezistensia, nune’e ita agradese ba estadu membru ASEAN  11 ne’ebe simu ita no sira nia apoiu, ita iha preparasaun ba adesaun, ita hato’o agradesimentu espesial ba Malasya nia lideransa nu’udar Prezidente ASEAN hodi loron ida ne’e sai realidade. No ita presiza komemora loron importante ida ne’e, maibe refleta adesaun ba ASEAN la remata iha ne’e, maibe nu’udar pasu ida ita hahu, agora maka tempu atu fó kontribuisaun no kooperasaun iha área komersiu, seguransa alimentar, ambiente, teknolójia no ligasaun entre Povu, nune’e husu ba ema hotu liuliu joventude sira atu kontinua envolve an iha prosesu ida ne’e, Timor-Leste membru ASEAN, maibe ASEAN mós iha Timor-Leste iha ita nia hanoin, moris no esperansa, Nune’e, Timor-Leste kontinua parte ativa iha komunidade rejional, ne’ebé promove paz dezenvolvimentu no solidariedade, iha ASEAN ne’ebe sei apriende husi nasaun membru ASEAN sira, maibe sira mos sei apriende husi ita. Tanba ne’e, ohin ita hamrik ho orgullu, ne’ebé sai ona plenu no diretu hanesan iha Association nasaun Sudeste Asiatico nian, ita hanesan nasaun ida ne’ebé laos de’it define husi ita nia luta iha pasadu, maibe husi ita nia potensia futuru ne’ebe laiha limite. Ho nune’e, Horseik ita funu ba ita nia Liberdade, ohin ita selebra ita nia fatin iha ita nia família rejionál no aban hamutuk ita harii ita nia prosperiedade hamutuk ba ASEAN, Timor-Leste no Munisípiu Lautém nia futuru. Dehan Meliu de jesus

Entertantu:Selebrasaun ne’e hahú iha tuku 5:30 lokraik, iha ne’ebé partisipa masimu husi Prezidente Autoridade Munisípiu Lautém, membru parlamentu Nasional, Sr. Albino da Silva, Komandante Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL) Munisípiu Lautém, reprezentante Prezidente Konsellu Munisipal Kombatentes LIbertasaun Nasionál Munisípiu Lautém, Sekretáriu Munisipál Administrasaun no Finansas, Sekretáriu Munisipál Planeamentu, Investimentu no Dezenvolvimentu Integradu, Sekretáriu Munisipál Asuntu Sosiais no Organizasaun Komunitaria, Konfisaun Relijioza Diretor/a Servisu Munisipál no Diretor/a Delegasaun Teritorial sira, Administrador Postu, Veteranu/a, Organizasaun Sosiedade Sivíl, Líder, komunitáriu, Estudante, no Sidadaun sira halibur hamutuk hodi asiste no selebra eventu importante ida-ne’e iha istória nasaun nian.

JORNALISTA;SILISY

EDITOR;EL

Administradór

Administradór website Rádiu Komunidade Lospalos responsavel ba jestaun no atualizasaun ba konteúdu no informasaun importante ligadu ho dezenvolvimentu lokál iha Munispiu Lautem.